Eestlased grillivad tänapäeval rohkem kui ei
kunagi varem. Tavapäraste hõrgutiste, nagu ribi ja grillvorstid kõrvale
on tulnud grillimiseks ka fileed ja toorvorstikesed. Lisaks on
grillimisel ka teine ja põnev mõõde - sotsiaalne mõõde, suhtlemine heade
sõprade ja tuttavatega.
Grillimine pole kunagi täpsussport vaid lõdvestav tegevus, mis õnnestub
alati, kui meeles pidada mõningaid põhitõdesid.
On hea meeles pidada, et grillimise kohta kehtib vanasõna - harjutamine
teeb meistriks! Õigeaegselt tehtud ettevalmistused ja arvestused
garanteerivad maitseelamuse.
Grillimine on vanim lihaküpsetamisviis.
Grillimisel tuleb hõõguvate süte tugev kuumus alt. Grilli võib jagada
pooleks: üks osa kuumem, teine jahedam. Grillimiseks sobivad väikesed
lihatükid, vorstid, ja muu. Küpsetamiseks läheb aega 5-20 minutit.
BBQ on küpsetamine spetsiaalses ahjus. BBQ-ahjul on
eraldi põlemis- ja veevanniga küpsetuskolle. BBQ-ahjus on niiske
suitsune õhk ning suhteliselt madal temperatuur. Selles küpsetatakse
suuretükilisi tooteid 1-20 tundi.
Ning pole midagi imestada, et tänapäeval nauditaksegi grillimist
aastaringselt!
Grillid võib jagada kolme suurde gruppi, millest
igaühel on oma head ja vead ning kindlasti on igaühel nende seas välja
kujunenud oma lemmik. Tulemus on kõigi puhul sama - koostegemise ja
õnnestumise rõõm.Söegrill, mille eelisteks on suitsu maitse ja
aroom, ehtsus ja meeleolu, on tõhusam kui elektri- või gaasigrill ning
võimalik kasutada kõikjal. Miinusteks võib lugeda seda, et nõuab
kannatlikkust, ruumi ja aega ning harjutamist ehk harjumist.
Elektrigrill,
mille head küljed on puhtus ja kiirus, on kerge käsitleda ja sobib igale
poole, kuid ta võib tunduda liigagi steriilsena, vajab elektrit ning
puudub see päris "õige" tunne.
Gaasigrill,
eelisteks puhtus ja kiirus, on kergelt käsitletav ning puudusteks võiks
nimetada suitsumaitse ja -aroomi puudumise, vajab gaasi, mis võib valel
ajal lõppeda.
Grillmeister kasutab töövahendeid - grillnäpitsad töödete käsitlemiseks, grill-labidas, pintsel marinaadi jm vedelike pinseldamiseks, lõikelaud ja terav nuga. Samuti kulub jõudsalt majapidamispaberit. Lihatermomeeter on abiks suuremate lihatükkide küpsetamisel. Suvisel soojal ajal on hea kasutada külmaelementidega külmakotti, kuna küpsetamata lihatooteid ei tohiks hoida päikese käes liialt kaua.
Meeles tuleb pidada mõningaid põhitõdesid:
Aed- ja juurvili on soovitav enne
valmistamist pesta. Kuna aedviljade küpsemisaeg on väiksem kui lihal,
siis need pane küpsema alles siis, kui lihatooted on juba valmimas.
Grillimiseks tasub alati võimalusel
valida läbikasvanud liha. Broileri-, kalkuni- ja sealiha on juba
loomult muredad. Grillvorstid ja toorvorstid õnnestuvad alati.
Ühesuurused tükid küpsevad ühtlaselt
ja valmivad samaaegselt.
Oluline on meeles pidada, et tooreid
ja juba küpsetatud lihatooteid ei tohi kokku panna ühele alusele ega
toore liha marinaadi piserdada juba küpsetatud lihale. Samuti peaksid
olema küpsetatud lihade käsitsemiseks olema eri töövahendid kui toorel
lihal.
Enamikel juhtudel marineeritakse
tihedalt suletud plastkotis ja külmkapis paarist tunnist paari
ööpäevani, olenevalt lihatükkide suurusest.
Enne grillimist kaabitakse liha
pinnalt marinaad lusikaga või kaabitsaga vähemaks.
Grillimise lõpupoole pintseldatakse
grillitava toote pind grillkastmega ehk glasseeritakse kergelt mõlemalt
poolt ja lisatakse maitse järgi soola ja pipart.
Milline marinaad ikkagi sobib
millisele lihale? Maitse üle ei vaielda, kuid rusikareegli järgi võib
öelda, et veiselihale sobib hapukam, sealihale ja kanale puuviljasem ja
magusam marinaad.
Tempereerimine tähendab liha ja
vorsti võtmist külmkapist toatemperatuurile umbes pool tundi enne
grillimist. Tempereerides ei jää liha seest külmaks ja küpsemine toimub
ühtlaselt.
Tempereerimata vorst võib küpseda
lõhki - kuigi leidub ka sööjaid, kellele meeldivad just lõhkenud
vorstid!
Pikemat küpsemisaega nõudvad lihad (ribid, broileri koivad jm luudega tükid) võib eelküpsetada näiteks ahjus. Samuti võib vorste eelsoojendada vees, omas pakendis. Eelküpsetamise eesmärk ongi kiirendada grillimist.
Pruunistamine toimub alati kiiresti
ja kõrgel temperatuuril.
Küpsetamine toimub aeglasemalt ja
madalama temperatuuriga.
Sealiha ja broileriliha küpsetatakse
alati küpseks, veiseliha võib valmistada oma maitse järgi - küpseks,
poolküpseks või jätta seest tooreks. Rusikareegliks veiseliha
küpsetamisel on, et lõik keeratakse ümber siis, kui pinnale imbub hele
läbipaisev lihavedelik. Sel juhul saame nn mediumi.
Keskmine grillimise aeg 1-1,5cm
paksusel lihatükil on 5-10 minutit.
Kana-, kalkuni- ja sealiha küpsust
võib kontrollida hambatikuga. Kui heleda liha seest imbuv vedelik on
hele ja läbipaistev, siis liha on küps.
Grillimise järjekorra määramise eesmärgiks on grillsöe kuumuse
maksimaalne kasutamine.
Lihtsaks meelespeaks on järjekord -
liha, köögivili, leib.
Aedviljad küpsevad küll ka tervetena,
kuid aja säästmiseks on soovitav nad viilutada.
Terved mugulsibulad ja kartulid võib
eelküpsetada ja grillida edasi fooliumis. Näiteks kartul küpseb
fooliumis 20-30 minutit. Juurvilja grillimine õnnestub kõige paremini
umbes sentimeetri-paksuste viiludena.
Kala on parim grillida "ümarana" ehk tervena.
Kui kala soovitakse grillida fileena, siis on soovitav seda teha
fooliumis või näiteks mähkida filee peekonisse, kala ei jää sel juhul
grillresti külge kinni.
Allikas: www.atria.fi